Mida viidi vanal ajal katsikule minnes noorele emale?
Muistses külaühiskonnas oli levinud vastastikune abistamine, katsikule minnes oli kombeks kaasa võtta titepudruga kauss. Külanaised käisid noorel emal kordamööda külas, kaasas tangu- kruubi- või mannapuder. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ka rosinatega riisipuder. Hiljem lisandusid teisedki road, näiteks pannkoogid. Algselt käisid katsikul vaid abielunaised, hea õnne näitajaks oli, kui esimene katsikule tulija oli jõukas.
Mida pidi iga naisterahvas meeles pidama külla minekul?
Naisterahvas pidi alati külla või teise tallu minnes võtma kaasa külakosti. Kui muud polnud võtta, siis kasvõi kannika leiba. Heaks kombeks oli viia külakostiks terve leivapäts või karask.
Pulmad olid vanadel eestlastel pikk ja püha toiming, mille juurde kuulus erinevaid tegevusi. Milline tegevus oli "kuulamine"?
"Kuulamine" eelnes kosjadele. Kuulamas käis vanem naisterahvas (kuulueit) või pruudi ema. "Kuulamas" käidi neljapäeva õhtul "kuuluviinaga". Viinapudeli vastuvõtmine oli märk nõusolekust, mõnel pool seoti tühja pudeli külge paar kindaid ja saadeti peiule tagasi. Täis pudeli tagasisaatmine tähendas keeldumist. Uuemal ajal käidi lihtsalt kosjasid kokku leppimas.
Mis on "linnupete"?
Vanasti oli kolm toidukorda: keskhommik, lõuna ja õhtu. Söögiaegade vaheaegadel olid kindlad tavad kõhu täitmiseks. Hommikul vara ei tohtinud päris tühja kõhuga välja minna, söödi enamasti püstijalu tükike leiba. Oli uskumus, et tühja kõhuga tööle mineja petavad linnud oma lauluga ära.
Milline tegevus oli keelatud "hingedeajal"?
Hingedeajal kehtis vaikusenõue, hingedele köeti sauna, pandi teatud kohale toitu (ohvriand). Hingedepäeval tapeti üks loom ära ja pandi kõige parem tükk kausiga kambri otsa peale hingedele. Mõnel pool käidi ka valgesse rõivastununa "hingesandiks".
Mis komme oli "põllelappimine"?
"Põllelappimine" oli Põhja-Eesti pulmakomme, mis aitas pruutpaarile pulmas raha koguda elu alustamiseks. Rahakorjamist alustas pruudi vend, kes kutsus "põlleauku" kinni katma rahaga. Esimesena viskas peigmees raha, siis peiupoisid, siis muud pulmalised ja ka pruutpaari vanemad. Kogutud raha jäi mõrsjale.
Kuhu oli vanadel eestlastel kombeks teha voodi noorpaarile esimeseks ööks?
Esimeseks ööks tehti pruutpaarile voodi lauta (eriti just lambalauta), hiljem ka aita või kambrisse. Voodi pidi olema mitut sorti heintest, mida peig ise oli niitnud. Asemeriided olid pruudi poolt. Võõras ei tohtinud asemele istuda ega katsuda, isegi mitte näha, et noorpaari õnn kaduma ei läheks ja riid majja ei tuleks.
Mida oli vanadel eestlastel tütre sünni puhul tavaks teha, et tütar täiskasvanuks saades kergemini mehele saaks?
Sündinud tütarlaps võeti sageli vastu mehe pükstesse või tõmmati läbi meeste pükste. Protseduur pidi toimuma enne esimest pesemist, mähkimist või enne ristimist. Poisslaps tõmmati läbi naiste seeliku, et talle head naiseõnne tagada.
Mida ei tohtinud enne teele minekut või tähtsat tegevust teha?
Keelatud oli kiita teekonda või tegevust ette sellepärast, et head õnne ei kaotaks ja seda "ära ei sõnaks". Halvaks õnneks loeti ka teelt tagasipöördumist millegi unustamise tõttu. Ka ilma rahata ei soovitatud välja minna, olgu rahakotis kas või väike münt.
Vanasti oli peredes palju lapsi ja enamasti sõid nad püsti söögilaua ääres. Millal said noormehed loa söögilauda istumiseks?
Istumisloa söögilauas sai noormees siis, kui ta oli kasvõi üheainsa vao kündnud ja neiu, kui oli käinud leeris vähemalt ühe päeva. Arvati, et kui tüdrukud liiga vara istuvad süües, jäävad nad ruttu vanaks ja ka seda, et laste kasv võib kinni jääda istudes süües.
Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!